Keskaastaseminar

Paar nädalat tagasi toimus meil keskaastaseminar - üritus, kus kohtuvad kõik armsad vahetusõpilased ja vabatahtlikud. Muidugi toimus see Micheldorfis, künka otsas asuvas kindluses.
Reede hommik algas värskelt ja puhanult, sest kooli ei pidanud sellel päeval minema. Enne rongi peale minekut tegime tavalise kohtumise ja hommikusöögi söömise ka nendega, kes Viinist tulid. Rongi peal ühinesin latinode ja asiaatidega. Kui keegi märkis, et siin on mehhiklased ja Anu, siis vastuseks tuli, et Anu on ka mehhiklane ehk ma vist lähen Mehhikosse elama☺
Rongisõit möödus kiirelt, sest seltskond oli parim. Micheldorfi jõudes tegime energizereid ehk liikumismänge, panime kotid autosse ja hakkasime tasapisi mäest üles tatsama. Seekord vahetasin aga seltskonda, sest mehhiklased olid isegi minu jaoks liiga aeglased. Ülejäänud tee veetsin rootslase ja soomlaste juures. Kindluses ootasid kallid vabatahtlikud, kes olid meil rõõmsalt vastas. Vaikselt hakkasime asju ülesse tubadesse vedama (loe: jooksime, et parem voodikoht saada). Hiljem kogunesime kõik suurde saali ja tutvustasime ennast ning oma hobisid. Peale seda jaotati meid gruppidesse. Esimeses workshopis rääkisime oma esimesest poolaastast ja tutvustasime graafiku abiga, kui hästi/halvasti on meil läinud peres, koolis, sõprade seltsis. Unustasin mainida, et keskaastaseminar oli täielikult saksa keelne ehk ennast pidi tutvustama ja oma arengust rääkima kohalikus keeles. Vahepeal tekitas keel natukene raskuseid, aga alati sai sõbralt abi küsida ning vabatahtlikud uurisid tihti, kas me saime nende seletustest aru. Õhtu üks tähtsamaid hetki oli muidugi söögipaus, kus sai arutatud oma naabritega päeva ja elu üle. Õhtu jooksul suutsid Triin ja Ronja omale istumismattidest ja laudadest onni valmis ehitada ehk seal nad sel ööl ka magasid. Umbes üheksa-kümne ajal läksime grupiga välja ja jalutasime kuuvalgel. Samal ajal räägiti meile legendi, et kindluses elab valge daam.
Laupäev algas varakult hommikusöögiga. Pool maja oli juba enne seitset üleval. Hiljem said kaks gruppi suures ruumis kokku, kus selgus, et meile hakatakse õpetama Austria rahvatantse. Esmalt õppisime ära schuhplattleri. Juhendajateks olid kohalikud tantsumehed ja õppimine läks libedalt nagu lepase reega. Vahepause täitsime jälle energizeritega. Kui tantsud olid selged, läksime lõunat sööma. Peale söögipausi seadsime sammud uue töötoa poole, mille teemaks oli kommunikatsioon. Seal mängisime põnevaid mänge ja arutasime vahetusaastaga seonduvate asjade üle. Õhtusöögiks oli imemaitsev lasanje. Järgnevalt pandi meid jälle uutesse gruppidesse, kus pidime ühe olukorra teistele ette kandma. (Kõik oli ikka veel saksakeelne)
Kolmandal ehk viimasel päeval töötubasid enam ei toimunud. Pakiti asju ja koristati tubasid ning jäeti vabatahtlike ning kohaga hüvasti. Mängisime mänge, laulsime, tantsisime ja täitsime sõbrapäevikuid.
Aeg möödub kiirelt, kui oled heas seltskonnas.
Tahaksin juba uuesti kõiki inimesi näha, aga loodan, et järgmine seminar ei jõua väga kiirelt kohale.
Tschüss,
Anu

Meie kohalik kuulsus kits poksis natukene Ronjaga

Vlad sõbrunes kitsega

Kitsele Ronja vist eriti ei meeldinud

Anu hoiab ikka mehhiklaste poole

Üle poole teest oli käidud ja lõpuks paistis ka meie kindlus