esmaspäev, 27. märts 2017

Märkmeid Austria kohta

Kirjutan mõnest märkusest Austria kohta.
1. Bussiga kooli sõites vöi tulles lähevad mul kõrvad väga tihti lukku (kool on umbes 260m, kodu 550m merepinnast, 260-lt 550-le läheb buss umbes 15 minutiga)
2. Ühtset e-koolile sarnanevat süsteemi siin ei ole. On ainult üks süsteem, kus on sees puudumised ja mõned hinded
3. Koolilõunat ega -sööklat ei ole. Kas tood kodust kaasa või ostad kohvikust (Vahepeal näed tunnis, kuidas mõni sööb riisi ja kana kahvli ning noaga)
4. Koolis puuduvad huviringid
5. Koolipäev lõpeb tavaliselt 2-3 paiku
6. Sügisvaheaeg puudub, aga selle eest on veebruaris semestrivaheaeg
7. Inimesed on palju sõbralikumad ja abivalmimad kui eestlased (Vaata 26.)
8. Kui küsitakse kust sa pärit oled ja sa vastad Estonia, pole pooltel aimugi, kus see asub. Kui aga vastad Estland, teavad nad vähemalt seda nime.
9. Kui elatakse mägede läheduses, pannakse lapsed suuskadele juba 2.-3. aastaselt (sama oli ka minu õdedega)
10. Nende jaoks on liiga pikk maa sõita autoga Itaaliasse.
11. Klassis on kogu aeg kära, isegi kui õpetaja on juba mitu korda korrale kutsunud.
12. Minu koolis on nii, et kui kellegi telefon teeb tunnis mingitki häält, peab see õpilane/õpetaja järgneva nädala samaks tunniks kooki tooma. Kui unustab ära, siis toob järgnevaks kaks kooki jne.
13. Tavaliselt elavad vanavanemad paari kilomeetri raadiuses.
14. St. Martini Pizzeria pitsa on parim! (Kinnitavad kõik, kes on seal söönud)
15. Rahvatantsu tantsivad põhiliselt vanemad inimesed.
16. Alla 800m on künkad
17. Igas külakeses on oma pagarikoda, kust pühapäeva hommikul küpsetisi ostmas käiakse.
18. Õppimine on elu.
19. Peaaegu igas majapidamises on isiklik bassein
20. Helisevast Muusikast ei olda eriti kuuldud, sest see pidavat liiga vana film olema
21. Lehmad näevad täpselt samasugused välja nagu Eestis
22. Gümnaasiumisse suhtutakse rohkem nagu tarkade inimeste kohta ja parem on ikka minna kutsekasse.
23. Inglise keelt väga hästi ei räägita, sest kõik on lihtsalt saksa keelne ja harjutada on raske, sest kõik filmid on dubleeritud ja inglise keelsete raamatute valik on väga kasin.
24. Kehalise kasvatuse tunnis mängitakse põhiliselt palli- või jooksumänge
25. Kõigil on "raske jalg", olenemata teeoludest.
26. Kui kellelgi asjad maha kukuvad, siis on kõik kohe abivalmilt kõrval aitamas. Nägin just, kuidas ühel poisil minu klassis see juhtus ja kõik teised poisid tema ümber hakkasid asju kokku korjama ja talle ulatama. Eestis oleks selle peale ainult naerdud.
27. Pooled õpetajatest räägivad tunnis dialektis (võibolla on see ainult minu koolis)
28. Koolis eriti projekte ei kirjutata ja ei proovita asju odavamaks teha, las vanemad maksavad (spordinädalad, reisid välismaale jne.)
29. Väga lihtne on istuma jääda - kui ühte lõputesti ära ei tee, siis jääd lihtsalt aastat kordama (minu klassis on kolm õpilast, kes jäid eelmisel aastal istuma)
30. Tüdrukud suitsetavad palju rohkem kui poisid. Kooli kõrval olen näinud võibolla ainult kolme kutti suitsetamas, aga tüdrukuid näen igapäevaselt vähemalt kümmet.

pühapäev, 19. märts 2017

Mida kõike üks nädal ei too

Kaks nädalat tagasi tähistati Eestis vastlapäeva, Austrias aga Faschingut. See on nagu karneval, kus riietutakse erinevateks tegelasteks või kelleks iganes. Mina näiteks olin Eesti ja klassis oli ka Austria. Koolis toimus 7 n-i juhendamisel pikk rivitants, kus kõik laulsid, tantsisid ja käisid klassist klassi. Ühel hetkel suundusime kõik uksest välja tänavale. Peale väikest energia-saamise-tantsu suundusime naaberkooli, kus tantsisime läbi klasside, kuni nende direktor otsustas meid välja saata. Kuna energiat oli meil veel piisavalt, siis otsustasime veel ühte kooli minna. Kohale jõudes aga selgus, et kõik uksed olid suletud. Peale pikka kontserti kooli ees suundusime Linzi peatänavale, kus jagasime oma energiat linnarahvaga, kuni politsei meid märkas ja soovis juhiga rääkida. Politseiauto saatel jalutasime kooli juurde tagasi, kuigi vahepeal teatati meile, et järgnevad tunnid on ära jäetud. Pahandusi muidugi ei järgnenud ja koju jõudsin juba hommikul üheteist paiku.
Eestis süüakse sellel päeval vastlakukleid, meil aga Krapfeneid ehk moosipalle.

Kevad on kohal!

Pildi keskel on meie saksa keele õpetaja

Neljapäeval toimus "mess" ARS Electronica keskuses ehk minu klass pidi seal näitama oma oskusi ja teadmisi ning tekitama teistes huvi meie kooli ning teaduse suuna vastu. Kõik läks väga hästi. Bioloogia õpetaja ütles hiljem, et üle pika aja BORGi ajaloos soovib teadussuunda õppima asuma rohkem noori kui spordisuunda!
Väikene osa meie grupist ehk bioloogia pool näitamas lehma südant, kopse ja teisi elundeid

Reedel sõitsime perega Susanne venna poole Grazi, kus veetsime terve nädalavahetuse. Laupäeval oli meil tihe graafik.
Hakkasime Alpidele lähenema




Grazi ülikool



Vanim kahekordne keerdtrepp

Grazi keskpunkt










Krookused olid sooja ilmaga õienupud avanud 







Kunstimuuseum




Pühapäeval käisime ühes kirikus ning seejärel asusime koduteele


Tschüss,
Anu

pühapäev, 12. märts 2017

Keskaastaseminar

Paar nädalat tagasi toimus meil keskaastaseminar - üritus, kus kohtuvad kõik armsad vahetusõpilased ja vabatahtlikud. Muidugi toimus see Micheldorfis, künka otsas asuvas kindluses.
Reede hommik algas värskelt ja puhanult, sest kooli ei pidanud sellel päeval minema. Enne rongi peale minekut tegime tavalise kohtumise ja hommikusöögi söömise ka nendega, kes Viinist tulid. Rongi peal ühinesin latinode ja asiaatidega. Kui keegi märkis, et siin on mehhiklased ja Anu, siis vastuseks tuli, et Anu on ka mehhiklane ehk ma vist lähen Mehhikosse elama☺
Rongisõit möödus kiirelt, sest seltskond oli parim. Micheldorfi jõudes tegime energizereid ehk liikumismänge, panime kotid autosse ja hakkasime tasapisi mäest üles tatsama. Seekord vahetasin aga seltskonda, sest mehhiklased olid isegi minu jaoks liiga aeglased. Ülejäänud tee veetsin rootslase ja soomlaste juures. Kindluses ootasid kallid vabatahtlikud, kes olid meil rõõmsalt vastas. Vaikselt hakkasime asju ülesse tubadesse vedama (loe: jooksime, et parem voodikoht saada). Hiljem kogunesime kõik suurde saali ja tutvustasime ennast ning oma hobisid. Peale seda jaotati meid gruppidesse. Esimeses workshopis rääkisime oma esimesest poolaastast ja tutvustasime graafiku abiga, kui hästi/halvasti on meil läinud peres, koolis, sõprade seltsis. Unustasin mainida, et keskaastaseminar oli täielikult saksa keelne ehk ennast pidi tutvustama ja oma arengust rääkima kohalikus keeles. Vahepeal tekitas keel natukene raskuseid, aga alati sai sõbralt abi küsida ning vabatahtlikud uurisid tihti, kas me saime nende seletustest aru. Õhtu üks tähtsamaid hetki oli muidugi söögipaus, kus sai arutatud oma naabritega päeva ja elu üle. Õhtu jooksul suutsid Triin ja Ronja omale istumismattidest ja laudadest onni valmis ehitada ehk seal nad sel ööl ka magasid. Umbes üheksa-kümne ajal läksime grupiga välja ja jalutasime kuuvalgel. Samal ajal räägiti meile legendi, et kindluses elab valge daam.
Laupäev algas varakult hommikusöögiga. Pool maja oli juba enne seitset üleval. Hiljem said kaks gruppi suures ruumis kokku, kus selgus, et meile hakatakse õpetama Austria rahvatantse. Esmalt õppisime ära schuhplattleri. Juhendajateks olid kohalikud tantsumehed ja õppimine läks libedalt nagu lepase reega. Vahepause täitsime jälle energizeritega. Kui tantsud olid selged, läksime lõunat sööma. Peale söögipausi seadsime sammud uue töötoa poole, mille teemaks oli kommunikatsioon. Seal mängisime põnevaid mänge ja arutasime vahetusaastaga seonduvate asjade üle. Õhtusöögiks oli imemaitsev lasanje. Järgnevalt pandi meid jälle uutesse gruppidesse, kus pidime ühe olukorra teistele ette kandma. (Kõik oli ikka veel saksakeelne)
Kolmandal ehk viimasel päeval töötubasid enam ei toimunud. Pakiti asju ja koristati tubasid ning jäeti vabatahtlike ning kohaga hüvasti. Mängisime mänge, laulsime, tantsisime ja täitsime sõbrapäevikuid.
Aeg möödub kiirelt, kui oled heas seltskonnas.
Tahaksin juba uuesti kõiki inimesi näha, aga loodan, et järgmine seminar ei jõua väga kiirelt kohale.
Tschüss,
Anu
Meie kohalik kuulsus kits poksis natukene Ronjaga

Vlad sõbrunes kitsega

Kitsele Ronja vist eriti ei meeldinud

Anu hoiab ikka mehhiklaste poole

Üle poole teest oli käidud ja lõpuks paistis ka meie kindlus





pühapäev, 5. märts 2017

Semestrivaheaeg

Vaheaeg oli väga tihedalt sisustatud ja ilmatult põnev. Laupäeval käisin Viktoria ja Lauraga (tema sõbrannaga) Linzis kinos vaatamas "Timm Thaler ehk müüdud naer". Väga nauditav film, kuna olen raamatut juba lugenud.

Vaheaja esmaspäeval sõitsin Salzburgi ning muidugi külastasin Mozarti sünni- ja elumaja. Õnneks või kahjuks käisin seal üksinda, sest Choche ei saanud tulla. Kui juba Salzburgis olin, siis mõtlesin, et võiksin oma tugiisikuga ka kohtuda. Meil oli põnev jutuajamine ja aeg lendas linnutiivul. Peale Salzburgi läksin oma klassiõe juurde aega veetma. Sain maitsa erilisi türgi roogi, samuti ka viinereid, sest neid tavalisest poest ei leia.


Mozarti sünnimajas

Osake sünnimaja muuseumist

Salzburg













Teisipäeval külastasime Mauthauseni. Ilm oli ka selleks kohaks väga sobilik - vihmane ja kõle. Meie giidiks oli Lauren, kes on seal varem käinud. Tähtsamad kohad said meil läbitud ning mitmed kohad on ikka veel silme ees. Kes ei tea, mis koht on Mauthausen, siis see on Austria suurim juutide kontsentratsioonilaager.







Tuba kõigi nimedega

Kolmapäeva hommikul otsustasime minna Bratislavasse, kuna see on lihtsalt liiga lähedal, et mitte külastada. Tähtsamad kohad said läbitud meie kohaliku giidi abiga. Ülevalt künkalt, kindluse kõrvalt avanes kaunis vaade vanalinnale.
Bratislava ülikool




Bratislava kindlus

Presidendi elukoht


Ilmatumalt suur rongijaam




Reedese vabariigi aastapäeva veetsin oma kalli eestlase Triinu juures. Koos vaatasime paraadi, Eesti lipp näpus. Hiljem tegime Eesti-teemalise fotosessiooni. Õhtul vaatasin Gracega Harry Potteri viimast osa. Vahetusõpilasena avastad kui "relatable" on Harry Potter.


Pühapäeval käisime Viini lähedal ühe vahetusõpilase juures saunas. Kui pole kuus kuud sauna saanud, haarad igast võimalusest, et minna. Kasutasime juhust ja käisime ka ühes muuseumis, Mumokis (Modernse kunsti muuseumis)

Avastasin ka midagi Eesti lipu toonides
Tschüss,
Anu