Viin ja Vivaldi

Reede hommik algas ärkamisega kell 9. Kooli polnud, sest olin eelnevalt haige olnud. Pakkisin asjad kokku ja seadsin sammud bussipeatuse poole. Ilm oli ilus ja temperatuur keskmisest kõrgem. Rongi jaamas tavalise kohtumispaiga (McDonaldsi) juures ootasid mind juba kolm rõõmsat nägu, muidugi Ronja (Soome), Lauren (USA) ja Choche (Mehhiko). Grace'i päev oli pikem, nii et tema polnud veel kohale jõudnud, samuti ka Natalia (Mehhiko).

Rongis istusime pool teest põranda peal, sest kohad olid täis. Kuid ega see meid ei pidurdanud. Sai räägitud maast ja ilmast ning veel 10 asjast. Lõpuks sattusin mina mehhiklastega ühte kohta ja sain kuulda ainult hispaania keelset juttu. Viini Hauptbahnhofi jõudes olid meil vastas August (Taani) ja Christoph (kohalik). 

Ootasime veel tunnikese kuni kõik kohal olid ning siis suundusime mina, Lauren, Grace ja Christoph oma ööbimiskohta. Christoph oli meile teejuhiks kaasas. Peale seda läksime Museumsquartieri, kus kohtusime ülejäänutega. Kontserdile minejad seadsid sammud Karlskirche poole. Konterdiks oli Vivaldi "Neli aastaaega". Karlskirche + Vivaldi + super seltskond = perfektne õhtu. 

Karlskirche

Laupäeval ärkas Lauren kaheksa paiku üles ja ütles, et magada saab hiljemgi, aga Viini tihti ei satu. Kell kümme hakkasime Laureni tuttavaga Viinis ringi jalutama ja tähtsamate vaatamisväärsustega tutvuma. Igale ühele oma ehk Grace sai näha parimat šoppingu tänavat, Lauren avastas Leopoldi muuseumi ja mina nägin oma silmaga Schönbrunni ära ning maitsesin Sachertorti. 

Sachertorte

Viini ooperiteater

Schönbrunnis

Schönbrunn

Grace'i šoppamistänav

Õhtupoolikul sõime Laureni tuttava poisssõbra õeperega Bosnja restoranis, sest nad on pärist Bosnia ja Hertsegoviinast. Hiljem kohtusime jälle vahetusõpilastega ja ajasime juttu :D

Kui keegi ütleb, et Viini dialekt on raske, siis tulgu Linzi. Viinis sain esimest korda tunda ennast mitte rumalana, sest seal pole dialekti ollagi. Avastasin, et ma saan aru rohkemast kui ma arvata oskasin. 

Pühapäeval seadsime sammud Viini metsa (Vienna Woods), kus matkasime natukene. Künka tippu jõudes tegime pilte ja jõime kuuma kakod ning sõime juustukooki. Peale matka astusime metroo peale ja sõitsime Viini Westbahnhofi. 

Tagasi teel oli rong jälle silmini täis.

Õhtul koju jõudes ootas aga ees esimene rahvatantsu "trenn", kuhu ma ka Choche kaasa vedasin, kuigi tema oli väga väsinud, sest mehhiklased ööbisid ühes kohas... Kohalik rahvatants on väga lihtne ja kui sa polkat ning valssi oskad, siis tantsud selged. Minu esimene trenn jääb ka mu viimaseks trenniks, sest esiteks polnud seal midagi õppida ja teiseks oli mu tantsupartner 65-aastane vanem härra ning seltskond ise 50+. 

Täna, kolmapäeval on Austria rahvuspäev. Seda siin väga ei tähistata. Meie käisime hostperega Tšehhis odavat toitu ja sokke nautimas. Väga meeldiv päev oli!

Tschüss, 

Anu 

PS! Ühel neljapäeval käisime Chochega ka Höhenrauschis (muuseum Linzi katustel).

AAS ehk aastaalguse seminar

Eelmisel nädalavahetusel 7.-9.10. toimus meil aastaalguse seminar Micheldorfis Burg Aplersteinis.
Kaheteist paiku hüppasime Chochega bussi peale ja sõitsime Linzi rongijaama, kus kohtusime teiste Linzi ümber elavate vahetusõpilastega (võpidega). Istusime McDonaldsis, ajasime juttu ning ootasime rongi. Rongi peal kohtusime  ülejäänud õpilastega ja kuna rong oli silmini täis siis otsustasime Ronjaga (Soome võpiga) Emilio (Mehhiko võpi) oma kõrvale istuma suruda.
Häid vahetusõpilasi mahub palju ühte vagunisse!
Micheldorfi jõudes oli ilm vihma ja udu kõikjal. Kõige pealt tegime paar energizerit ja siis seadsime sammud oma ööbimispaiga poole. Lõbusa seltskonnaga möödus see väsitav ülesmäge matk kiirelt. Kohale jõudes käisime registeerimas ja siis viisime oma asjad tubadesse. Meie päralt oli peaaegu 3 korrust.
Järgmisena algas tutvustamine. Igaüks pidi seisma oma kodumaa peal ja ütlema mis on ta nimi?, kust ta pärit on?, kus ta praegu Austrias elab? ning midagi huvitavat enda kohta. Kõik oli muidugi saksa keeles. Peale seda sai igaüks omale salajase sõbra, kellele pidi nende kolme päeva jooksul kolm kingitust tegema. Isikut ei tohtinud aga avaldada. Minu salajane sõber oli Candela (Argentiina võp). Hiljem jaotati meid gruppidesse ja saadeti sööma ning siis algasid töötoad, kus me rääkisime koduigatsusest, reeglitest, keelest, sõpradest jpm. Õhtu lõpetasime otseloomulikult tantsimisega, sest vahetusõpilastel on alati piisavalt energiat üle et tantsida.
Laupäev algas varajase ärkamisega, sest mõni isik otsustas 6.30 pesema minna, kuigi hommikusöök algas alles 8.00.  Sellele järgnesid töötoad ja söömised. Vahepeal käisime väljas udu sees pilte tegemas ja lossi kõrval kitsi paitamas. Õhtul nautisime pidžaama diskot ja mängisime never have I everit.
Viimasel päeval jagasime töötoas teineteisele komplimente nii et pisarad silmis ja rääkisime keda me respekteerime ja keda mitte ning proovisime leida häid külgi nende juures keda ei respekteeritud.
Lahkumise eel tegime väga palju pilte,  sest päike oli välja tulnud. Tagasiminek oli allamäge ja laulude rohke. Terve tee laulsime me laule kuulsatest filmidest ja muusikalidest nagu näiteks Mamma Miast ning Hüljatust. Rongi peal võtsime enda alla terve vaguni ja kogu põranda pinna. Õnneks oli mõistev koduktor, kes naeris koos meiega ja proovis meie kodumaid nime abil äraarvata. Nüüdsest olen mina Soomest 😊

Meie ööbimiskoht

Maris (Eesti), Emilio (Mehhiko) ja mina

Euroopa ühispilt

Euroopa

Õpetasime slav squati 

Grace (USA), Vlad (Moldova, kes suutis USA lippu valetpidi käes hoida) ja Lauren (USA)

Meie päiksed Ronja (Soome) ja Caitlin (USA)

Maailma kaart, kust oma koduriiki pidi näitama

Vaade Micheldorfile

Viimasel päeval tagasitulek (lõikasime natukene)

Bis später,
Anu
PS! Pildid on teiste vahetusõpilaste tehtud aga täpselt ei tea kes millise tegi nii et ära märkida ei saa (viimase kahe autor olen mina)

YFU Linzi kokkusaamine ehk palju inglise keelset juttu

Sellel nädalal polegi palju juhtunud, sest kool võtab enamuse ajast.
Teisipäeval sai saalihoki trennis käidud nagu naksti. Veel paar päeva hiljem oli tunda korraliku trenni järelmõju. Samal päeval oli mul ka kehaline kasvatus, kus 6n-iga (minu klassiga) oli ühinenud 6p (muusika klass). Minu jaoks tähendas see hulgaliselt uusi sõpru, samuti ka peapööritust, sest õpetaja lasi meil mitu korda paarkümmend kukerpalli teha ja siis lihtsalt mattidel pöörelda. Kaks tundi järjest....
Õnneks läks elu kergemaks, sest ees ootas kohtumine Linzi ümber elavate vahetusõpilastega (võpidega). Koos otsustasime me Vapianos söömas käia ja Linzi vanalinnas ringi jalutada ning hiljem ka jäätist nautida. Sai räägitud kõigest ja naerdud nii et kõht kõveras.
Laupäeval käis meil Susanne vend külas ja küpsetasime koos India toitu. Samuti tulid ka Oma ja Opa sööma. Minu jaoks tehti eraldi pada, mille sisse tšillit ei pandud, kuid ikkagi suu õhetas veel tükk aega peale söömingut. Hostperele väga maitseb vürtsikas toit ja tahavad ka mind seda armastama panna.

Täna tegime lasanjet

Minu lemmikmäng

Ilusal rohelisel Doonaul

Võpid vasakult Lauren (USA), Ronja (Soome), mina, Grace (USA), Sigrid? (USA, mitte YFUga), Choche (Mehhiko)

(Ei ole võlts naer, me niisama naljakad)

Tschüss,
Anu