Peaaegu kuu

Minu tulekust Austriasse on möödas juba peaaegu kuu. Aeg lendab linnu tiivul...
Nüüd ka väike ülevaade minu selle nädala tegemistest.
Nädal algas kooliga nagu alati. Teisipäeval oli aga minu esimene SAALIHOKI TRENN!!!!! Ma olin juba paar päeva varem põnevil, sest mul oli lõpuks võimalus saalihokit mängida. Teisipäev on selline lahe päev kui mul on kaks kehalist ja siis õhtul tunni poolene trenn. Kuid see on seda väärt... Samuti suutsin ma oma klassikaaslast Laurat veenda, et ta trenni vaatama tuleks. Temale hakkas see aga väga meeldima ja tuleval teisipäeval on temagi minuga koos treenimas. Ainus pahupool selle trenni juures on see et kohal oli 6 tüdrukut ja tase oli esimese trenni kohta hea aga aasta aega ma seal treenida ei viitsiks. Arvatavasti kolin ma paari nädala pärast naiste trenni, kus saan ka vastavalt tasemele mängida, aga kõik pole veel kindel....
Neljapäeval otsustas Choche Plus Citysse minna (suur kaubanduskeskus, Linzi kesklinnast trammiga 30 minutiline sõit) ja mina ühinesin temaga, sest oli vaja ka paar asja osta ning ümbrust uurida. Avastasime koha nagu Primark, mis oli väga odav ja vastas meie soovidele. Mina sain onesie, mütsi ja sallid ning Choche omale talvesaapad. Valmistume hoolega talveks...
Reedel ja laupäeval käisid hostõdedel sõbrad külas ning vahepeal ühinesin ka mina nendega. Käisime Montiga (naabrikoeraga) jalutamas ja mängisime "mänge" ehk nemad ütlesid midagi saksa keeles ning mina pidin ära arvama ja siis vastupidi. Vahepeal tahtsid nad eesti keelseid sõnu õppida ja proovisid ka lauseid hääldada. See oli lõbus kõigile :D

Esmaspäeval läks ka Austrias ilm külmemaks

Kunstis pidime Fifty shades of Grey'd vesivärvidega maalima

Sai ka hapukapsast tehtud

Tegime perega pitsat, minu pitsa nimi oli Why not?

Tuli välja imemaitsev

Leian iga päev Linzist uusi kohti

Minu tee kooli Linzis

Chochega trammi peal ja me pole ainsad kes pildile jäid :D

Chochega Plus Citys ennast turgutamas

Aias said viinamarjad valmis

Kaunistasime perega akna ära

Veel üks kirik Lizist

Jäi trenni minnes tee peale

Tschüss,
Anu