Pere!!!

Lõpuks saan ma kerge südamega öelda, et mul on pere! Seda tunnet pole võimalik kirjeldada.... Täna õhtul umbes poole kaheksa aegu sain Eva-Helenilt vastamata kõne ja arvestades mu pikka ootamisperioodi, ei olnud mu ootused just eriti kõrgel. Aju ütles et niikuinii lükatakse lend edasi ja sa jääd igaveseks Eestisse. Sügaval sisimas aga lootis süda et saan hoopis pere. Tagasi helistades sain teate et mulle on leitud pere ja et kirjeldus nende kohta on juba meliliga saadetud. Seda rõõmu tõesti pole võimalik kirjeldada ka tuhande sõnaga! Mõni kord on südamel õigus ka! :D

Hakkan elama ühes armsas 3700 elanikuga linnakeses Linz-ist umbes 26 km loodesse ehk Põhja-Austrias!  Doonau on linnast paari kilomeetri kaugusel. Minu hostpere on neljaliikmeline (ema, isa, kaks tütart). Tütred on 13 ja 8. Tuba hakkan ma jagama kõige noorema õega. Elu käib umbes 550 meetri kõrgusel merepinnast ehk Suur-Munamägi võib kadedust tunda.

Järgmine postitus tuleb arvatavasti juba Austriast. Viimased päevad ja pakkimised mööduvad rahulikult, sest minule jõuavad asjad alles väikese hilinemisega kohale :D
27. august kell 6.00 hommikul on minek ja loodetavasti kõik laabub.

Bis bald,
Anu